Tere Jaanus

Tere Jaanus

Millisel telefonil oleksid praegu kättesaadav.

Võiksid mulle helistada

Alar tervitab

5064568

Aruteluseminari "Kuidas kasvatada kodanikuühiskonna virtuaalset kapitali?" kokkuvõte

Tere!

 

Kõigepealt veelkord tunnustus ja tänu, et leidsite aega aruteluseminaril kaasa lüüa. Nagu lubatud, proovisin toimunu lühidalt kokku võtta ja koos muu seminari infoga veebi üles riputada.   Kasutasin selleks e-Riigi Akadeemia veebilehte, kust leiate presentatsioonid, osalejate nimekirja ja  kokkuvõtte. Lisaks sellele oli Jaanus nii tubli, et avas spetsiaalse e-kodaniku blogi, kuhu saab tekste saata e-mailiga aadressil jaanus.nurmoja.kodanik@blogger.com.  Kasutasin seda võimalust ja nii saab  seminari kokkuvõtet näha e-kodaniku blogis  http://ekodanik.blogspot.com  ning sinna oma  arvamusi/ettepanekuid/ kommentaare/küsimusi  lisada.  Tundub päris käepärane võimalus olevat.

 

Võiksime eesmärgiks seada praegu ettevalmistamisel olevasse kodanikuühiskonna arengukavasse  sisse lülitada ühenduste e-võimekuse arendamise  ja selgeks saada, kes mida selleks saab teha.

 

Tarmukat kaasalöömist soovides,

Liia

-------------

 

Liia Hänni

e-Demokraatia programmi juht

e-Riigi Akadeemia

+372 641 1313

www.ega.ee/et

 

Kuidas kasvatada kodanikuühiskonna virtuaalset kapitali? - 18.märtsi aruteluseminari kokkuvõte

Rahvusraamatukokku  ümarlauale kogunes  paar tosinat  aktiivseslt kodanikuühiskonna  asjades kaasarääkijat, et koos  vaagida ühenduste e-võimekust ja selle kasvatamise  võimalusi.   Alljärgnev on püüe kolme tunni jooksul kogetu lühidalt kokku võtta.  Keda huvitab  osalejate ring  ning  ettekannetele toeks olnud slaidid , saab neid vaadata  e-Riigi Akadeemia  veebilehelt.

Hetkeolukord  pole kiita -  ühenduste veebilehed on paljudel juhtudel staatilised  ja  ajast maas.  Ka puudub terviklik ülevaade  olemasolevatest veebilehtedest, kuna mittetulundusühingute ja sihtasutuste  register  vastavaid andmeid ei kogu.  Neti kataloogis on küll alajatus „mittetulundus", aga  sealne loetletu on kaugel täielikkusest.  Ühenduste puudulik kajastus veebis on saanud tõsiseks takistuseks nii ühenduste omavahelisele  koostööle kui ka avaliku sektori koostööle ühendustega, sest  huvipakkuvaid partnereid ei pruugita üles leida.

Rahastajad (KÜSK ja Vabaühenduste Fond) on suhtunud ühenduste e-võimekuse arendamise projektidesse toetavalt. Eelistatakse selliseid taotlusi, mis  kasvatavad ühenduse jätkusuutlikkust virtuaalkeskkonnas tegutseda ning kus projekti tulemustest saavad kasu ka teised ühendused.Eeldatakse, et toetust taotlev ühendus  avalikustaks veebis piisavalt  infot enda kohta (põhikiri,  juhatus, majandusaasta aruanded, projektid jne).   Ainult veebilehe tegemiseks raha küsimine ei ole põhjendatud, kuna veebis on piisavalt vahendeid, et veebileht suhteliselt lihtsa vaevaga valmis teha.   Ühenduste  sellekohast teadlikkust on vaja arendada, näiteks, võiks e -Riigi Akadeemia teha vastava juhendi.

Teavitamine kodanikuühendustele huvipakkuvatest arengutest   on seni olnud põhiliselt katusorganisatsioonide  roll, kes suhtlevad oma valkonna organisatsioonidega nii veebilehe kui ka uudiskirjade vahendusel.   EMSLi infolistis on 3300 aadressi, ENL  vahendab infot  liidu  50 liikmele, ulatuslik maakondlik võrgustik on Külaliikumisel Kodukant.  Siiani  on katmata mõned kesksed infovajadused nagu ülevaatlik teave rahastamisvõimaluste ja käimasolevate konkursside kohta, ühendustele huvipakkuvate ürituste kalender jms.

Nõustamine veebipõhiselt on üks EMSLi   tegevussuundadest, ühendustele  huvipakkuvad materjalid on saadaval veebilehel www.ngo.ee/teabekeskus.  Vajadused on ulatuslikumad kui seni võimalik täita. Eriti vajatakse käepäraseid „tööriistu", mis kergendaks ühenduste tavapärast toiminist . Vajalik oleks käivitada „eneseabi" küsimuste-vastuste  keskkond, kus  ühenduste aktivistid saaksid üksteiselt nõu küsida ja seda anda. 

Kaasamine virtuaalkeskonnas kodanikuühiskonna   ja demokraatia üldistes küsimustes  on fragmentaarne ja see protsess jätkub sotsiaalsetes võrgustikes.  Keskse kaasamiskeskonna loomisesse on suhtumine pessimistlik, sest kaasalööjaid  on vähe (EMSLI ja ka ENLi kogemus).  Võimalikud põhjused on oskuste ja julguse puudumine, aga ka ükskõiksus ja vähene valmisolek koostööks.  Ainult veebipõhisest suhtlusest ei piisa, et luua tegusad ja toimivad võrgustikud – vaja on reaalselt kokku saada.  Kaasamine on tõhusam, kui see seondub mõne laiemat kõlapinda omava ettevõtmisega nagu näiteks, varivalimised.

10 aastat tegutsenud  Haridusfoorumi postilisti kogemus näitab, et hea tahtmise juures on virtuaalne keskutelu siiski võimalik.  Selle eelduseks on aktiivse  moderaatori olemasolu, kes hoiab arutelu  elavana ja seisab hea, et  üksikud kasutajad listi ei kuritarvitaks.  Arutelu läheb käima, kui küsimus on eetilistes valikutes ja kui listis esitatakse erinevaid seisukohti. Ka peab listis osalejate arv olema piisavalt suur (hariduslistis  ≈1000  liiget) ja mitmekesine, et erinevad elukogemused ja vaatenurgad oleks esindatud.  Hariduslist ei ole endale eesmärgiks seadnud tegutseda eestkostega, põhisisuks on osalejate  arenemine vastasmõjus.  Ilmselt tulebki arvestada sellega, et arutelu toimub erinevates keskkondades ja erinevatel eesmärkidel, kuid sellele lisaks on vajalik selgeks rääkida ühenduste ja võrgustike koostöömehhanismid  ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Aktsioonidemokraatias on veebi kasutamine olnud tõhus (Minu Eesti algatused, erinevad allkirjade kogumise aktsioonid). Tegutsema on hakanud keskkond www.petitsioon.ee  , mille kaudu on võimalik algatada digitaalselt allkirjastatud petitsioone. Siiski on ebaselge, milline  tagajärg on  sellisel kodanikualgatusel, kuna Eestis ei ole petitsioon õiguslikult reguleeritud.

Osalusveeb   on mõeldud  valitsuse keskse kaasamisväravana, kus  riigiasutused  saavad küsida tagasisidet oma algatuste kohta ja kodanikud omakorda esitada ideid ja ettepanekuid  valitsusele.  Analüüs näitab, et 2009. a. läbis Osalusveebi konsultatsiooni siiski vaid 8% Riigikogule esitatud seaduseelnõudest, agaram konsulteerija oli justiitsministeerium.   Kodanike algatuste arv on näidanud kasvutendentsi, ilmselt toimunud teavituskampaaniate tulemusena. Ka saab nüüd  Osalusveebi linke postitada erinevatesse keskkonda ja tellida RSS teavitust. Osalusveebil praegu 3000 kasutaja ringis, mis on ilmselt vähe arvestatava mõju saavutamiseks.  Siiski on kogunenud juba arvestatav kasutajakogemus, millega saaks uusi liitujaid varustada.  Samuti oleks mõttekas püüda lülitada Osalusveebi kasutajate ringi kohalikud omavalitsused ja erakonnad, saavutada koostöö ajakirjandusega ning tihedam side sotsiaalveebidega.   Lähtekohaks olgu arusaam, et kaasamine peab jõudma keskkondadesse, kus inimesed on harjunud käima ja seal edastatav info peab äratama huvi aruletava teemaga lähemaks tutvumiseks (näiteks, Osalusveebis esitatud ideede oskuslik esitlemine portaalis Delfi). 

Edasist arutelu vajab  Osalusveebi kasutajate identifitseerimine, mis võiks olla ID kaardi abil varjunime kasutamise võimalusega.  Riigi tugi tuleks anda personaalse veebinduse arengule, et t iga kodanik võiks põhimõttelisel endale luua moodsa veebilehe, mis on võimeline  infot jagama ja teiste keskkondadega, ka Osalusveebiga, suhtlema.  Edu tagab terviklik nägemus veebiruumist ja julged ideed, mis esmapilgul võivad tunduda utoopilisena.

e-Õigus , mis siiani toimis eraldiseisvana valitsusesisese õigusaktide kooskõlastamise platvormina, on lähitulevikus kavas Osalusveebi ja teiste õigusaktide menetlemist toestavate süsteemidega liidestada.  Seejuures on üheks eesmärgiks luua kodanikele paremad võimalused osalemiseks õigusloomes tagades protsessi ülevaatlikuse ja  avatuse.  Plaanis on  2-tasemeline audentimine: kasutajanime ja parooliga  ning tugev autentimine ID kaardi  abil. Viimasel juhul on võimalik omistada esitatud arvamusele suurem kaal.   Süsteem peaks valmima selle aasta lõpuks, kodanike kaasamine toimub  testimise faasis.

Lisaks õigusloomeprotsessi tehnilisele haldamisele on oluline kaasamise kvaliteedi saavutamine. Senine praktika, kus konsulteerimiseks esitatakse keerulised õigustekstid koos erialaterminitest küllastatud seletuskirjadega ei taga kodanikele tegelikku  kaasarääkimisvõimalust. Suurem tähelepanu peab olema kavandatava õigusakti mõjude selgitamisele, mis võimaldab inimestel aru saada, kuidas see neid puudutada võib. Samal ajal on kaasamine ka lisavõimalus õigusakti mõju täiendavaks hindamiseks. Kaasamist saab lugeda läbiviiduks ainult sel juhul, kui see sisuliselt vastab kaasamise heale tavale .  

Kodanikuühiskonna virtuaalse kapitali kasvatamine oli aruteluseminaril osalejate  arvates oluline teema, mis vajab jätkuvat tähelepanu. Lepiti kokku, et arutelu korraldaja teeb toimunust kokkuvõtte ja  ning leiab keskkonna, kus alanud mõttevahetust saaks jätkuda.

Kokkuvõtte koostas:
Liia Hänni
e-Riigi Akadeemia
e-Demokraatia programmi juht

 

Kuidas kasvatada kodanikuühiskonna virtuaalset kapitali? Aadress, kuhu kokkuvõte postitada ja kuhu võiksid laekuda arvamused

Tere,

lubatud ja TEHTUD

blogiaadress on http://ekodanik.blogspot.com/

E-POST, mille palun listi lisada: (kustutasin avalikust veebist ära)

Kui sellele aadressile saata e-kiri, siis sellest e-kirjast saab automaatselt blogikirje. Näidiseks saadan ka ise samale aadressile, ehkki kustutan sealt blogist e-postiaadressi ära.

PALVE: kui saadad kokkuvõtte seminarist, siis palun

1) sõnumi teemalahtris (subject) sisu kohta infot andev pealkiri, sest sellest saab blogikirje pealkiri

(näiteks: Kuidas kasvatada kodanikuühiskonna virtuaalset kapitali? Aruteluseminari kokkuvõte

2) kogu tekst sõnumikehas, nagu seegi siin, mida loed (mitte nii, et sõnumiga on kaasas fail ja sõnum ise vaid kaaskiri stiilis "tere, saadan kokkuvõtte")

3) palun edasta palve kõigile teistele, et kui nemad oma mõtteid vastuseks postitavad, siis paneksid nad samuti pealkirjaks midagi sellist, mis nende mõtete sisu edasi annab (ei jätaks seda kujule RE:Kuidas kasvatada....)

Blogi ja sellesse e-postitamise võimaluse mõte on see, et kui inimesed oma mõtteid edastavad, siis see jõuab nii e-postkastidesse kui ka avalikku internetti.

Parimat

Jaanus Nurmoja